Pealkiri: 

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs

Väljaandja/tellija: Erns&Young Baltic AS, Sotsiaalministeerium
Märksõnad: töötervishoid, tööohutus, kulud, ettevõtjad, seadused, töökeskkond, keskkond, keskkonnatervis, tervisepoliitika, koolitus
Välja antud: 2010
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Ernst&Young2010.pdf463.8 kBAdobe PDF
Ernst&Young2010_metoodikaraport.pdf486.74 kBAdobe PDF
Ernst&Young2010_tabelaruanne.pdf379.31 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Tervisepoliitika rakendamine ja hindamine
Kirjeldus: Käesolev aruanne võtab kokku Ernst & Young Baltic AS-i ja Sotsiaalministeeriumi koostöös
läbiviidud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüsi
tulemused. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida TTOSi peamiste kohustuste täitmisega kaasnevaid
kulusid ning teha ettepanekuid tööandjate kulude vähendamise võimaluste kohta.
Kulude analüüsist selgus, et summaarselt kulutavad Eesti vähemalt 5 palgatöötajaga tööandjad
peamiste TTOS kohustuste täitmisele keskmiselt 2 miljardit krooni aastas. Arvesse võttes erineva
suuruse, õigusliku vormi ning tegevusalas tegutsevate tööandjate osakaale kogu uuringu
sihtrühmas, on ühe tööandja keskmine aastane kulu peamiste TTOS kohustuste täitmisele ligikaudu
98 000 krooni.
Kõige koormavamad on TTOS nõuded alla 50 töötajaga tööandjate jaoks, moodustades ühe töötaja
kohta suurema kulu kui suurte või keskmise suurusega tööandjate puhul. Äriühingud teevad TTOS-le
suuremaid kulutusi kui avaliku või mittetulundussektori organisatsiooni. Tegevusala lõikes on seadus
koormavam sekundaarsektoris tegutsevatele ettevõtetele. Kõige koormavamaks TTOS kohustuseks
on ennetustegevused ning töötajate välja- ning täiendõpe.
Analüüsist järeldus, et koormavust põhjustab tööandjatele regulatsiooni ühetaolisus. Kuigi riskid
töökohtades on erinevad, ei arvesta regulatsioonid mitmete tegevuste osas töökohtade eripärasid,
põhjustab madalama riskiga töökohadele nn igaks juhuks tehtavatest tegevustest tulenevat
ebaotstarbekat kulu. Teiseks peamiseks tähelepanekuks oli puudujäägid tööandjate teadmistes
töökeskkonna alases tegevuses. Tööandjatele võiks TTOS kohustustega kaasnev kulu madalam olla,
kui tööandjatel oleks parem teadmine sellest, kuidas seaduse nõudeid õigesti täita (näiteks viia läbi
riskianalüüsi või tööõnnetuse menetlemist).
Uuringu raames tehtud peamisteks soovitusteks oleks varieerida seaduse nõudeid erinevate
töökeskkondade lõikes. Madal riskiga töödele võiksid olla kehtestatud lihtsustatud regulatsioonid
riskianalüüsi, juhendamise ning töökeskkonna eest vastutavate isikutega seotud nõuete puhul.
Teiseks oleks oluline parandada tööandjate teadlikkust TTOS nõuete täitmiseks. See tähendaks
koolituste ümberkorraldamist (nt e-õppe võimaluste kasutamine, koolituste diferentseerimine) või
praktilisemate ja konkreetsete töökohade eripärasid arvesse võtvate juhendmaterjalide
kättesaadavuse parandamist. Tööandjate teadlikkuse tõstmine on eriti oluline riskianalüüsi ning
tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste puhul. Kulusid aitaksid vähendada tööandjate ning
töötervishoiuarstide informeerimine töökeskkonna alaste tegevuse maksustamisest ning töötajate
teavitamine töökeskkonna voliniku ning nõukogu rollidest.