Pealkiri: 

An impact of cognitive processes on schoolchildren physical activity intention: A structural Equatio

Autorid: Müür M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Spordipedagoogika instituut
Märksõnad: füüsiline aktiivsus, koolid, õpilased, poisid, tüdrukud, psühholoogia, hoiakud
Välja antud: 2003
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Müür2003.pdf413.86 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline aktiivsus
Kirjeldus: Viimastel aastatel on teadlased üha rohkem hakanud rõhutama kehalise kasvatuse tähtsust tervislike eluviiside kujundamisel ja õpilaste motiveerimisel kehaliste harjutustega tegelemiseks. Kooli kehalise kasvatuse õppekavas on sätestatud, et kehaline kasvatuse vahendusel omandab õpilane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Veelgi enam, aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks (tervise-) treeninguks, arusaam, et terveolek (kehaline ja vaimne heaolu) sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega.
Oluliste kehalise aktiivsuse kujunemise tegurite (perekond, majanduslik seisukord, sõbrad jne) kõrval on üha rohkem hakatud rõhutama psühholoogilisi mõjutajaid. Psühholoogilisteks alustaladeks õpilaste kehalise aktiivsuse kujundamisel peetakse nende suhtumist kehalistesse harjutustesse, seesmist motivatsiooni ja naudingut kehalistest harjutustest ning kehalise kasvatuse õpetajal on nende mõjutamisel oluline roll.
Erinevate kehalise aktiivsuse kujunemise psühholoogiliste tegurite uurimine võib anda olulist informatsiooni nii kehalise kasvatuse õpetajatele kui ka treeneritele. Mitmed uuringud on näidanud õppimisele orienteeritud keskkonna olulisust kehalises kasvatuses, samuti õpilaste sisemise motivatsiooni tähtsust kehaliste harjutustega tegelemisel. Kuid käesoleva töö kirjandus ülevaade näitas, et siiani on ebapiisavalt teavet, kuidas mõjutavad õpilaste kognitiivsed protsessid nagu eneseregulatsioon, enesekindlus, tähelepanu, soov olla tegevuses ja õpistrateegiate kasutamine kehalise kasvatuse tunnis õpilaste kavatsust olla kehaliselt aktiivne ka peale kooli lõpetamist.
Sellest lähtudes seati eesmärgiks uurida struktuurmudelite kaudu kognitiivsete protsesside mõju õpilaste kehalise aktiivsuse kavatsusele.
Tulemustest selgus, et poiste, põhikooli õpilaste ja spordiga mitte tegelevate õpilaste kehalise aktiivsuse kavatsuse kujundamisel on oluline, et nad tunneksid kehalisest pingutusest rõõmu. Samal ajal tüdrukute ja gümnaasiumi õpilaste kehalise aktiivsuse kavatsus oli mõjutatud kõige rohkem soovist olla tegevuses kehaliste harjutustega. Õpilaste jaoks, kes tegelesid spordiga väljaspool kooli kehalise kasvatuse tunde, oli kehalise aktiivsuse kavatsuse kujunemisel kõige olulisem osa eneseregulatsioonil.