Pealkiri: 

Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks

Autorid: Thomson S , Võrk A , Habicht T , Rooväli L , Evetovits T , Habicht J
Väljaandja/tellija: Haigekassa, Sotsiaalministeerium, WHO Euroopa Regionaalbüroo
Märksõnad: finantseerimine, tervishoid, tervishoiukorraldus, tervisepoliitika
Välja antud: 2010
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Thomsonjt2010_täispikk.pdf2.35 MBAdobe PDF
Thomsonjt2010.pdf322.07 kBAdobe PDF
Thomsonjt2010_1_inglisek.pdf2.62 MBAdobe PDF
Thomsonjt2010_inglisek.pdf301.93 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisepoliitika planeerimine ja juhtimine
Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Kirjeldus: Tervisesüsteemi rahaline jätkusuutlikkus on Eesti tervisepoliitika keskmes olnud alati, kuid hiljutine finantskriis on tõstnud selle esmatähtsaks poliitiliseks küsimuseks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Aruandes hinnatakse Eesti tervisesüsteemi toimivust ja selle rahalist jätkusuutlikkust. Analüüsitakse, kas praegune rahastamissüsteem on pikas perspektiivis (aastani 2030) elujõuline, ning pakutakse välja võimalusi rahastamispoliitika tõhustamiseks.

2009. aastal koostasid Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium (edaspidi sotsiaalministeerium), Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa Regionaalbüroo eksperdihinnangu, mis on käesoleva aruande lähtematerjaliks. Analüüsi koostamisse kaasati ka huvirühmade esindajaid - tervisevaldkonna eksperte ja juhte, poliitikuid, arvamusliidreid, teadlasi ja patsientide esindajaid.

Käesolev aruanne täiendab varasemaid Eesti tervisesüsteemi analüüse mitmel viisil. Esiteks arvestab see tervishoiu rahastamispoliitikale hinnangu andmisel nii tervisesektori tulude ja kulude arenguprognoose kui ka laiemat makromajanduslikku keskkonda. Teiseks on aruandes toodud prognoosid varasematest ajakohasemad, sest need põhinevad kõige uuematel andmetel ning arvestavad tervishoiuteenuste kasutuse muutusi läbi aja. Kolmandaks ei ole aruande analüüsi ja soovituste aluseks mitte ainult süsteemi sisuline hindamine, vaid ka huvirühmade esindajatega toimunud intervjuud ning Eestis korraldatud seminaride käigus kogutud arvamused ja hinnangud.