Pealkiri: 

Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Eestis

Autorid: Kaarna M , Kalda R , Karu K , Lember M , Lindmäe E , Maaroos H-I , Maiste K , Põlluste K , Raiend T , Rätsep A
Väljaandja/tellija: Sotsiaalministeerium
Märksõnad: terviseteenused, tervishoid, tervishoiukorraldus, seadused, tervisepoliitika, patsiendid, koolitus
Välja antud: 2005
Tüüp: Muu
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Kaarna2005.pdf317.33 kBAdobe PDF
Kaarna2005_inglisek.pdf360.26 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Tervisepoliitika planeerimine ja juhtimine
Kirjeldus: Käesoleva dokumendi eesmärgid on järgmised: anda ülevaade olemasolevatest tervishoiuteenuste kvaliteediga seonduvatest õigusaktidest ja muudest dokumentidest; selgitada täiendavate õigusaktide ja/või teiste dokumentide koostamise vajadus või olemasolevatega seotud probleemid (kattuvus, mittevastavus olukorrale, probleemid rakendatavusega); analüüsida olemasolevate riiklike ja mitteriiklike organisatsioonide ülesandeid tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise valdkonnas ning hinnata nende võimet neid ülesandeid täita; esitada Sotsiaalministeeriumile riikliku tervishoiu kvaliteedistrateegia kavandamise ja rakendamise ajakava ettepanekud.

1. peatükis on esitatud dokumendis kasutatud mõisted ning 2. peatükis on lühidalt tutvustatud käesolevat dokumenti. 3. peatükis "Tervishoiu kvaliteedi tagamine riiklikul tasandil" on kirjeldatud olemasolevaid tervishoiuteenuste struktuuri, protsessi ja tulemuste kvaliteedi tagamisega seotud õigusakte, juhiseid ja muid dokumente ning neis sätestatud reguleerimisalasid koos täitjate ja rakendatuse kontrollisüsteemi kirjeldamisega. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega seotud ülesannete jaotus on esitatud 4. peatükis. 5. peatükis on kirjeldatud kasutatavaid tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise kriteeriume, lähtudes struktuuri, protsessi ja tulemuste kvaliteedist. Dokumendis on antud hinnang sellele, missugused nimetatud kriteeriumidest sobivad ainult organisatsioonisiseseks kasutamiseks; missuguseid võiks kasutada üld- ja eriarstiabi osutajate töö kvaliteedi võrdluseks (näiteks perearstipraksiste akrediteerimiseks); missuguste kriteeriumide alusel võiks haigekassa hinnata tervishoiuteenuste osutajate kui lepingupartnerite töö kvaliteeti. Tervishoiusüsteem toimib ainult siis kvaliteetselt, kui selle erinevad osad suudavad edukalt koos toimida ning süsteemi keskmes on patsient oma vajadustega. Selle hindamiseks on 6. peatükis kirjeldatud diabeedihaige ravijuhendi näitel võimalikke kvaliteedikriteeriume, mida saaks diabeedihaige ravi kvaliteedi hindamisel kasutada. Eriti oluline on hinnata erinevate teenuste osutajate kokkupuutepunkte - perearst-eriarst (endokrinoloog)-haigla. Kokkuvõtte punktis 7.2 "Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega seotud probleemid ja võimalikud lahendused" on kirjeldatud probleeme, mille lahendamine vajab kõigi huvirühmade koostööd, et võimaldada tervishoiuteenuse osutajal pakkuda oma patsientidele nende vajadustele vastavaid ja ohutuid tervishoiuteenuseid. Pärast arutelu tervishoiusüsteemi huvirühmadega koostatud punktis 7.3 on esitatud ettepanekud riikliku tervishoiu kvaliteedi strateegia kavandamiseks.