Pealkiri: 

Kiirtoidu ja gaseeritud jookide tarbimine ning seos insuliinresistentsusega Eesti koolilastel

Autorid: Alavere H
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: südame-veresoonkonna haigused, sotsiaalmajanduslikud näitajad, demograafilised näitajad, toitumine, lapsed, noored
Välja antud: 2007
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Alavere2007.pdf207.4 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Toitumine
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Demograafilised näitajad
Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Südame-veresoonkonna haigused ja II tüüpi diabeet on laialt levinud haigused ning avalduvad üha nooremas eas. Nende haiguste kujunemisel peetakse üheks võtmeteguriks insuliinresistentsust. Insuliinresistentsus on metaboolne düsfunktsioon, mille käigus rakud järk-järgult kaotavad tundlikkuse insuliini toimele, põhjustades hüperinsulineemia ja II tüüpi diabeedi arenemise. Insuliinresistentsust seostatakse ka hüperlipideemia, hüpertensiooni ja rasvumisega. Insuliinresistentsust mõjutavate teguritena on nimetatud toitumist, sotsiaalmajanduslikke olusid lapsepõlves, kehalist aktiivsust.
Euroopa Noorte Südameuuringu (ENSU) andmete põhjal varem läbi viidud uurimus on näidanud, et kui Taanis on kõrgema haridustaseme ja kõrgema sissetulekuga vanemate lastel madalam insuliinresistentsus, siis Eestis ja Portugalis osutus seos vastupidiseks. Hüpoteetiliselt võib oletada, et kõrgemat sotsiaalmajanduslikku staatust omavate vanemate lastel on Eesti tingimustes võimalus rohkem/sagedamini tarbida kiirtoitu, mis omakorda võib olla kõrgema insuliinresistentsuse põhjustajaks. Käesolevas töös kasutati samuti ENSU uuringu raames kogutud andmeid ning hinnati nelja kiirtoidugrupi ¿ friikartulid, burgerid, krõpsud, pizza - ning gaseeritud jookide - Coca-Cola, Sprite, Fanta ¿ tarbimist ja sellega seonduvaid tegureid. Uurimistöö üldeesmärgiks oli välja selgitada, kas kiirtoidu ja gaseeritud jookide tarbimise sagedus Eesti 9- ja 15-aastastel lastel on seotud insuliinresistentsusega. Alaeesmärkideks oli uurida kiirtoidu ja gaseeritud jookide tarbimist, hinnata millised sotsiaaldemograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid valitud toidugruppide tarbimise sagedust mõjutavad ning milline on nende toidugruppide tarbimise sageduse seos päevase toiduenergia ning lipiidide- ja rasvhapete tarbimisega.